Gordonipreili Brita

Gordoni setterite au hoiavad Eestis kõrgel eelkõige Finfairi kenneli kasvandikud. Meie portreelugude esimese kangelase Affricu õde Brita sai hakkama sama saavutusega, mis vennakegi: oli Aasta edukaim nii noorte kui täiskasvanute arvestuses. Tänane lugu ongi pühendatud Britale, kellest jutustab perenaine Anne.

Ametliku nimega Finfair Loch Brittle'il on kodunimesid suisa mitu. Enamasti on ta lihtsalt Brita või Britu. Lisaks on tal palju hellitusnimesid, mida lapsed külluslikult kasutavad – Tupsu, Musi, Britukas, Britškin. Sündinud on ta 13. aprillil 2009, mis tähendab kahe aasta sünnipäeva tähistamist alanud kuul.

See on Brita!
Iseloom on Brital leebe ja sõbralik. Täpselt lastega perele sobiv. Uudishimu on pikitud ettevaatlikkusega. Alati valmis metsajooksuks, lastega mänguks ja kõhvitsemiseks diivanil. Lapsed on talle samaväärsed ja olulised pereliikmed. Nende pikemal äraolekul otsib neid füüsiliselt taga. Hommikuti ning õhtuti tervitab üliemotsionaalse, gordonile omase mörramisega.

Agressiivsemate ja liiginnukate võõraste koerte suhtes, kes ronivad saba alla, tunneb ennast ahistatuna ning peamiselt vastab sellisele “pealetükkivusele” kihvade paljastamisega. Sellega asi aga ka piirdub. Suurepärase õppimisvõimega, võta aga aega ja hakkamist tegelemiseks. Päris
kindlasti on Brital aga üks peremees, keda ta aktsepteerib. Ülejäänud on nn "karjakaaslased" ja pahatihti ei mõista ta, miks teistega koos laualt küpsiseid võttes saab pahandada ainult tema. Nagu ka lastel, on ka tema ühtedeks lemmikuteks pannkoogid, nende eest on ta valmis kõik andma.

Üheks omapäraks on Brital veel helide mälu. Olles televisioonist kuulnud igapäevaselt mingit tunnuslaulu, hakkab ta mõne ajapärast sellega kaasa ulguma. Sellisteks helideks on nüüdseks kujunenud juba Reporteri uudiste tunnusmuusika, seriaali Südameasi ja ETV saatekava tunnusmuusika. Sellel ajal keegi midagi teha ei saa peale kõrvade kinnihoidmise, kui just
pulti käepärast ei ole.

Parim hetk aastast 2010
Meelde on jäänud 2010. aasta Setterite erinäituse kohtunik Ronny Blomme, kes kätt surudes ütles, et sooviks Britat paari aasta pärast uuesti näha.

Brita ja harrastused
Brital on agilitytrennid kaks korda nädalas klubi Säde ridades ja neist võtame osa täie pühendumusega. Meie elukoht Tartu äärelinnas annab võimaluse ka pikemateks jalutuskäikudeks metsatukas, ilma rihmata. Metsas on tema jaoks olulised jahitavad 100% linnud (neid oskab ta näha nii puu otsas kui ka puu all ja puu taga), ülejäänud loomad tekitavad vaid põgusat huvi. Kodus saab Brita aias joosta ja murul patseerivaid vareseid jahtida, kes siis tema innuka hiilimise peale lihtsalt vähe kõrgemale kolivad ning tänitama asuvad. Suvel õues võtab Brita koos lastega osa kõigist tagaajamis- ja pallimängudest, kui just liigse innukuse eest tuppa rahunema ei saadeta. Ka basseinis hullamine ja sõidud järve äärde koos lastega teeb ta kaasa.

Kuidas edasi?
2011 kevadest asub Brita võistlema avaklassis. Kuna oleme viimastel kordadel iseloomustusse saanud ütlemise, et vajab veel sutike arenemist, suhtume praegu näitustel käimisesse rahulikult ning püüame areneda, mõned näitused suvel ikka võtame ette. Samuti agilityga, plaanime võistelda ning kogemusi saada ka selles asjas. Üritame kaasa lüüa kõigil rinnetel niipalju
kui vähegi mahti saame.

Hoiame Britale pöialt!
Aitäh vastamast, Anne!
Fotod: erakogust