Lillelaps Ruby lugu

Noorte emaste Iiri punaste setterite edetabelis jõudis kolmandale kohale väike Ruby, kes käis 2011. aastal oma esimestel näitustel. Tema loo jutustab perenaine Kelli.

Kuidas tuli Ruby?
Aasta tagasi lahkus meie perest punapäine neiu Saara. Paraku  loodus tühja kohta ei salli. Looduse all mõtlen Piretit [kenneli Field of Dreams omanik ja Ruby ema kasvataja] ja tühja koha all meie peret ilma Saarata. Niisiis leidis meie juurde tee järjekordne punapäine neiu Dioskury Sweet Revenge, koduselt Ruby. Seekord aga oli teekond uude kodusse pikem kui 4 korrust kõrgemale, nimelt tuli Ruby Moskvast. Praeguseks on ta 11-kuune ning hüüdnimesid on tal väga-väga palju. Stiilinäidetena võiks välja tuua Rubenz, Ruupur, Rupsik. Peamiselt aga siiski Ruby.

Kuidas iseloomustada Rubyt?

Ta on täielik lillelaps. Seda nii otseses kui kaudses mõttes. Otseses mõttes - Ruby võiks toituda vaid niidetud murust, lilledest, porganditest, õuntest, vaarikatest. Nende peenrast, puu ja põõsa otsast võtmine on üks väiksematest probleemidest Ruby argipäevas. Seda seetõttu, et ta liikumisviisiks ei ole jooksmine, vaid hüppamine. Kaudses mõttes lillelaps on Ruby aga seetõttu, et ta on täielik hipikoer. On kõigega rahul, kogu aeg õnnelik, kompleksivaba ning isegi kurjematele koertele vastab sabaliputusega.

Milline oli möödunud aasta, Ruby jaoks esimene?

2011. aasta kõige meeldejäävam hetk oli kindlasti Nipiraamatu eksperimendis osalemine, kus Ruby pidi trenažööril jooksma, massaaži lubama endale teha ning loomulikult lihtsalt kaunis olema. See kõik polnud üldse lihtne, kuna ta ei saanud trenažööri eksistentsiaalsest põhimõttest aru ning väga raske oli tal 7-kuuse kutsikana lasta endale massaaži teha. Terapeut Jaanus Nõgene sõnas Rubyt silmas pidades: "Oleks ta hobune, oleksin surnud". Seda oleksime ilmselt me kõik, kes Rubyga on kokku puutunud. Artikkel oli ikka mitu lk pikk ja meie olime muidugi väga uhked. Tõsi - tajusin koertekeskuses veidi Ruby aktiivsuse taunimist, kuid minu jaoks oli see päris humoorikas. Ta oli ju 7-kuune ning sealjuures veel setter. Mida muud oleks sealt oodata olnud? :) [Ruby lugu ilmus Nipiraamatu novembrinumbris 2011]. 

 Kindlasti üks humoorikas seik oli veel Sügiskoerusel osalemine, kus tavapärase 50 minuti asemel veetsime Ruby ja kahe saatusekaaslasega (yorki kutsikas ja ta perenaine) kambas metsas üle kolme tunni. 

Kuidas mööduvad Ruby argipäevad?

Ruby on krapsakas ja äärmiselt mänguhimuline noor neiu. Käime agilitys ning kuulekuses. Lemmiktegevuseks on tal kindlasti mängimine, eriti siis, kui kogu pere on koos. Jaht jalutuskäikudel ning kõik see, mis ühele noorele setterile omane. Suvi ning sügis meeldivad talle kindlasti enam kui talv või kevad, kuna siis on palju lilli, muru, värsket. Pean nentima, et ta on üks väike varganägu. Kuna porgand on ta kindel lemmik, ei heiduta teda miski peenardelt porgandiraksus käimisel. Raks käib peenelt - porgand tiritakse tasapisi peenrast välja ning edasi minnakse juba põõsa alla oma saaki järama, et perenaine ei näeks.

Mida plaanib Ruby sel aastal põnevat teha (lisaks porgandiraksus käimisele)?

2012. aastal on meil plaanis esimestel agilityvõistlustel osaleda ning näitustel võib meid ka päris tihti kohata. Ise ootan Rubylt alanud aastal, et ta taimetoidu kõrval ka veidi rammusamat toitu hea meelega sööks. :)

Tervitame Rubyga kõiki teisi tublisid setterdajaid!
Fotod: Kelli erakogust

Rubyle soovime aga jätkuvalt rõõmsat meelt ja lustlikke päevi!