8. märts 2012

Carron – diplomeeritud linnukoer

Isaste Gordoni setterite seas jätkus 2011. aasta näitustel tihe konkurents kahe venna, Affricu ja Carroni vahel. Punktide poolest jäi selgi korral peale Affric, aga tiitleid kogunes rohkem Carronile. Tutvugem siis värske Eesti, Läti, Leedu ja Balti tšempioniga veidi lähemalt! Abiks on perenaine Raili.

Kes on Carron? 
Finfair Loch Carronil on koduseinte vahel palju hüüdnimesid, nii nagu heale „lapsele“ kombeks. Kõige tavalisemad lihtsalt Carron või Cärtsu. Kuigi tundub, et tõime ta alles äsja oma õdede-venna kõrvalt ära, siis tegelikult saab noormees juba kuu aja pärast kolmeaastaseks. Vanuse järgi juba suur mees, kuid käitumiselt vahel laps mis laps. Jonnimised ja piirikompamised käivad argielu juurde. Nii on tal vaja ikka kõik toidutaldrikud üle nuuskida ja seda sentimeetri kauguselt, nii et hakka või kahtlema tema jahikoeravõimetes. Külaliste puhul on aga vaja kindlasti leida see kõige nõrgem lüli ja siis, üle õla kiigates, ootama jääda, ehk saab ka palakese.

Kuidas Carronit iseloomustada?
Kunagi sai Carroni blogi alustatud kirjeldusega tema iseloomust-olemusest ning võib väita, et ta on endiselt selline, niisiis kasutan tookord öeldut: Iseloom on nagu tõelisel Gordonil. Isemõtlev, kangekaelne, jonnakas, võõraid tema jaoks olemas ei ole. Neist vaadatakse lihtsalt mööda, veel vähem lubatakse näppida. Positiivne aga kaalub eelnevalt öeldu üle. Ta on südamlik, lojaalne, pühendunud, armastav, sõbralik, sinu juuresolek on kõige tähtsam. Viimane satub muidugi küsimärgi alla, kui lähedal on linnud, sest siis lähevad sellel linnukoeral kõik instinktid tööle.
Ka on ta meil „laululind“. Neid lugusid, millele kaasa lauldakse, tuleb aina enam ja enam juurde. Seoses sellega meenub kohe lugu. Selle aasta alguses, Soomes näitusel käies, peale meie ringis käiku, sai koer pandud puuri ootele. Ringi ääres pildistades kostus ühtäkki seljatagant südantlõhestav ulg. Ikka „Auuuuuuu, auuauuauu!“ Carron oli otsustanud James Bluntile kaasa laulma hakata, nii et terve hall kajas, mis pakkus muidugi lähedalolijatele tohutult nalja :).


Milline hetk ei unune aastast 2011?
Kõige suuremaks sündmuseks võib lugeda jahikatse läbimist oktoobri alguses. Kuigi osaletud sai eelmisel aastal nii näitustel kui ka agilityvõistlustel, siis seda võib pidada aasta edukaimaks päevaks. Seoses sellega saime Carronile kinnitatud ka EST, LV, LT ja BALT CH tiitli.


Mis Carronile meeldib?
Kuna tegemist on aktiivse tõuga, siis püüame erinevaid asju teha. Käime agilitys ning kuulekuses. Suvel saab väheke harrastatud canicrossi. Kui vähegi võimalik, siis pikad jalutuskäigud metsas ja mere ääres. Aga kõige suurem kirg on kindlasti linnujaht. Eelmine aasta sai maale muretsetud vutid ning igal võimalusel käisime põllul harjutamas. Kuigi katse on läbitud, ei kavatse me sellest loobuda, sest tuluke, mis süttib koera silmis, kui põllule jõuame, on üle kõige. Koera instinktid lähevad tööle ning kirg, millega põllul linde otsitakse, annab selgelt mõista, et selle jaoks neid loodi. Milleks siis seda keelata! :)

Kuidas jätkub käesolev aasta?
Suuri plaane ei ole. Jätkuvalt osaleme näitustel ja ehk saame ka uue tiitli juurde :). Lisaks proovime aktiivsemalt osa võtta agility- ja sõnakuulelikkuse võistlustest. Kuid peamine on, et püüame võimalikult palju aega koos veeta.

Head jahiõnne Carronile nii põllul kui spordi- ja näituseplatsidel!

Fotod: Raili erakogu

Kommentaare ei ole: