Kindlasti on see mõte käinud läbi paljude ühe-koera-omanike pea. Kas võtta veel üks koer? Kahekesi oleks neil ju lõbusam? Äkki oleks teine koer toeks ja lohutuseks, kui ühega peaks midagi juhtuma? Võibolla oskaksin teist koera paremini õpetada-koolitada, kui ühega on kogemus olemas ja veel mitte ununenud? Samas, kahte on keerulisem kellelegi hoida anda, kui vaja reisile sõita või ööseks kodust ära jääda, või siis neid mõlemat külla kaasa võtta. Loomulikult lisanduvad kulud toidule, loomaarstile, harrastustele.
Rootsi koeraajakirjas Härliga hund nimetab koerakoolitaja Memea Mohlin viit asja, millele peaks enne otsuse langetamist mõtlema. Siinkohal kokkuvõte tema artiklist.
1. Noor koer õpib vanema pealt. On vähetõenäoline, et vanem koer hakkab nooremale midagi õpetama, sest enamasti käitub koer omakasupüüdlikult. Küll aga on noor koer kiire aru saama, et tasub jäljendada neid tegevusi, mis vanemal koeral käpas on, seda nii heas kui halvas. Kui vanem koer kiirustab kuulekalt esimese kutsumise peale omaniku juurde, hakkab ka noorem ilmselt seda tegema. Samas võib noorem koer omaks võtta vanema koera probleemseid käitumisi, nt hakata kartma ilutulestikku, olema umbusklik teiste koerte suhtes vms.
2. Uue koera tulekuga kehveneb vanema koera kuulekus. Enne uue koera võtmist tuleks vanem koer korralikult välja koolitada, sest on karta, et kuulekusega läheb keerulisemaks. Täiskasvanud koer saab ruttu aru, et kutsikas nõuab palju tähelepanu, ning võib hakata seda ära kasutama ega kuuletu enam endise innuga. Korraga kahte koera jälgida on ju tunduvalt raskem.
3. Kutsikat on vaja sotsialiseerida. Karjaloomana võib vanem koer hakata nooremat liigselt kaitsma. Ta ei pruugi teisi koeri kutsika juurde lasta või siis lihtsalt võib huvi teiste koerte vastu väheneda, sest kahel on omavahelgi piisavalt lõbus. Eriti siis, kui ühes peres on nii isane kui emane koer, võivad nad hakata võõraid koeri konkurentideks pidama. Seega on vaja kindlasti kutsikat teiste koertega tutvustada, et ta neid kartma või võõrastama ei hakkaks.
4. Kaks koera hakkavad teineteist "üles kütma". Koertele on omane omavahel võistelda ja ühe erutusseisund nakatab kergesti ka teist. Kui pererahva koju tulles võib üks koer käituda rahulikult, siis kahekesi koos on risk suur, et hakatakse omaniku tähelepanu pärast võistlema. Samuti on metsas jalutades üks koer tavaliselt inimese läheduses, kuid kahekesi on silmapaare topelt ja põnevad asju, millele jahti pidama hakata, kergem avastada. Kaks argpüksi muutuvad koos julgeks!
5. Kutsu õiget koera korrale. Ulakuste tegemisel on ikka üks koer eestvedaja. Tuleb jälgida, et teine koer süüdlaseks ei jääks, ning ninamehe käitumist korrigeerida.
5 asjaolu, mida kindlasti jälgida:
- Kiirusta aeglaselt. Liiga kiiresti ei ole mõtet teist koera võtta!
- Tekita vanusevahe. Las koerte vahele jääb vähemalt 2-aastane vahe, pigem isegi pikem.
- Ole kindel kuulekuses. Jälgi, et esimene koer oleks sõnakuulelik. Kahte korraga kontrolli all hoida on raskem.
- Käitumise matkimine. Kutsikad matkivad täiskasvanud koeri kõiges, nt ka hirmudes ja halbades kommetes.
- Sotsialiseerimise puudujäägid. Kaks koera pakuvad teineteisele seltsi ning võivad kergesti ülejäänute suhtes ebasõbralikuks muutuda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar