Agilitysetter Tess lennutas end A3 võistlusklassi

Tess ületab kõik tõkked ja takistused.
Foto: Anastassia Tamm

Särtsakas setter Tess sai tänu tublidele tulemustele õiguse osaleda agility A3-s ehk tõeliste sportlaste klassis. Esitasime tema omanikule, Liina Kümnikule, 10 küsimust ja uurisime muuseas, mis teeb Tessist Tessi, mis eeldused võiks olla ühel agilitykoeral ja veel palju muud.

 1. Tess, ehk Iiri punane setter nimega Dessi Sweet Love. Kui vana Tess on ja kust kaugelt ta pärit on? 

Tess on sündinud 2. märtsil 2017, seega on ta üsna täpselt 5-aastane. Ta on pärit Peterburist ja tema isa on Eestis sündinud Flyer (Wind Chart At Original Free Flyer), minu vanema koera Mammu vend. Seega on Mammu Tessi tädi. Tessi ema on pärit kuulsast Moskva kennelist Contario Ode.

2. Tess alustas veebruaris võistlemist A3 klassis. Mida see täpselt tähendab ja kuhu peale seda üldse edasi pürgida on?

Agilitys on ametlikult kolm võistlusklassi, mis erinevad üksteisest radade raskusastme poolest. Koer alustab võistlemist A1-klassis ja hakkab koguma nn puhtaid radu (vigadeta ja kiireid sooritusi ehk 0-tulemusi). Järgmisse klassi edasiliikumiseks on vaja koguda viis puhast rada. Uute reeglite järgi ei ole aga üleminek järgmisse klassi kohustuslik ja nii võistleme Tessiga esialgu veel A2-klassis edasi, sest A3 on juba tõeliste sportlaste klass, kus konkureerivad peamiselt kiired bordercollied ja kus kogutakse punkte MM-koondisse saamiseks, samuti võisteldakse Eesti agilitytšempioni ja Eesti meistri tiitlitele. Setteriga on seal eduvõimalused väiksed ja meil on Tessiga vaja veel oskusi lihvida. Ma ei ole veel otsustanud, kas üldse A3-klassis kunagi stardime. Agilitytšempioni (EST AG CH) tiitel on olnud mu salaunistuseks algusest peale, aga ei Oltsu ega Mammuga see ei õnnestunud. Tiitli saamiseks on vaja võita A3-klassis kolm rada puhta tulemusega. Eestis on agility tipptase väga kõrge ja MM-võistlustel medaleid võitnutega on setteril keeruline võidu joosta.

Tess ületab pikkuse takistust. Foto: Anastassia Tamm

3. Kas teadsid kohe, et tahad agilityt temaga teha?

Teadsin, sest olin oma vanemate setterite Oltsu ja Mammuga seda harrastanud ja mulle tundub, et see on neile meelepärane olnud. Ütlen ikka, et agilityga tegelemiseks ei ole mõtet valida tõuks setterit, aga kui juba setter on võetud, siis tasub proovida agilityt. See loob hea kontakti omaniku ja koera vahel, ei lähe igavaks ega üksluiseks ning seda võib võtta lihtsalt trennina, ei pea minema võistlema, kui ei ole selleks soovi. Korraldatakse palju ka mitteametlikke ehk A0-klassi võistlusi, kus käppa proovida. 

4. Iga setter on omanäoline. Mis teeb sinu jaoks Tessist Tessi?

Tess on kratt. Ta on natuke ulakas ja püsimatu, üsna nõudlik ja isegi pealetükkiv, süüdimatu nt maiuse- ja toiduvargil käies (proovib alati uuesti, kui võimalus tekib), aga samas on ta südamlik ja rõõmsameelne, otsib lähedust (vanuse lisandudes järjest enam), armastab kõiki inimesi väga, eriti lapsi. Ta saab hästi läbi teiste koertega ja loeb nende kehakeelt väga osavalt, st tõmbub tagasi, kui näeb, et olukord muutub pingeliseks. Kui leiab endal õiguse olevat, siis ütleb selle välja. 

5. Tess ei ole sinu esimene koer, kellega agilityt harrastad. Millal ja kuidas sa tee agilityni üldse leidsid? 

Olin agilityst teadlik juba enne koeraomanikuks saamist ja mäletan, et kui mu esimene setter Oltsu osales kutsikana setterite erinäitusel Pärnumaal Liurannas, siis oli seal kohapeal agility demonstratsioon. Mingil hetkel paningi Oltsu trenni kirja ja läksime proovima, esimesed tunnid olid A-Koera klubis ja edaspidi tükk aega Koeruses, kus proovisin ka ise kätt treenerina. Tessiga oleme Agility Plussi klubi trennilised ja võitsime veidi üllatuslikult oma klubi parima koera karika 2021. aastal. 

Tess poomil. Foto: Anastassia Tamm

6. Kas oled ka muid spordialasid oma setteritega harrastanud?

Olen nii Oltsu kui Mammuga harrastanud sõnakuulelikkust ja natuke ka võistelnud. Proovinud oleme veel rallikuulekust ja canicrossi, samuti suusavedu. Kõigi kolmega olen käinud ja käin Tessiga siiani orienteerumispäevakutel. Julgeksin just rallikuulekust setteriomanikele soovitada, see on vabam ja lõbusam kui sõnakuulelikkus (SK), aga seal ei pea jooksma nagu agilitys, samas aga areneb tohutult kontakt ja koostöö koeraga.

7. Kas agility on setterite seas populaarne spordiala?

Väga ei ole. Varasematel aastatel oli rohkem harrastajaid ja ka võistlejaid gordoni setterite omanike seas, aga hetkel oleme Tessiga üldse ainsad ametlikel võistlustel osalejad. Kuulda on, et noorte iirlaste seas on trenniskäijaid tekkinud, see on väga vahva ja loodame mõnda näha ka võistlusradadel. Inglise setteritest on kuuldavasti mitmed agilityt proovinud, aga tundub, et neid on kõige raskem sporti tegema motiveerida. 

8. Millised on ühe eduka agilitykoera eeldused? Mida peab selleks oskama või milles eriti talendikas olema? 

Tipptasemel agilitykoerteks sobivad kõige paremini karjakoerad, nad on väledad, kiire reaktsiooniga, tohutu töövõimega ja piisavalt paindliku kehaehitusega, et sooritada järske pöördeid. Agilitys on tänapäeval 5 suurusklassi ja kõige edukamad tõud on väiksematest shetlandi lambakoerad ja suurematest bordercollied, samuti belgia lambakoerad malinois’d, mudid ja pürenee lambakoerad, aga ka väiksemad terjerid, spanjelid, papillonid ja puudlid. Setteritest sobivad energilised ja liikuvad, omanikuga kontaktsed ja koostööaltid, kergema kondiga koerad. Mulle tundub, et emase setteriga on trenn tulemuslikum, isane kipub juba liiga suur ja raske olema, et tunnelitest ja slaalomist kiirelt läbi viskuda, samuti huvitavaid neid rohkem teised trennilised ja nendest jäänud lõhnajäljed. 

9. Palun loetle üles kõik oma koerad, kes sul olnud on.

Oltsu, Sign of Constancy Olivia, 2005–2021, Mammu, Wind Chart Alternative Mambo, sündinud 2009, ja Tess, Dessi Sweet Love, sündinud 2017.

Liina koerad Mammu, Tess ja Oltsu. 
Oltsukene jälgib oma pere tegemisi
tänaseks pilvepiiri peal.
Foto: Meeli Küttim

10. Miks sinu süda just setteritele kuulub?

Neis on imeline kooslus ilust ja heasüdamlikkusest. Muidugi meeldib mulle nende välimus, see ainukordne punaselt läikiv ja liikudes lehviv karv, imelised tumedad silmad, aga mulle sobib väga nende sotsiaalsus ja elurõõm, nende soov olla omaniku lähedal ja temaga koos kõike ette võtta ja kõikjale järgneda. Olen üsnagi ühe-tõu-inimene, ei kujuta endal (vähemalt praegu) ette ühtki teist tõugu. 

Intervjuu agilitykoer Tessi omaniku Liina Kümnikuga on esimene uuest artiklite sarjast, millega Eesti Setterite Klubi tõstab esile ja tunnustab läbi aasta silmapaistvate tulemustega settereid ja nende omanikke.

Kelli Talving