9. okt 2011

Sügis käes

Suur sügis on ammu käes ja setterite sügispäevgi ajalooks saanud. Ajalugu tahab aga teadagi jäädvustamist ja vanad võlad likvideerimist.

Kalender näitas 10. septembrit ja setterid kogunesid Tallinna külje alla Raku järve äärde sügispäeva nautima. Kavas oli nii vihma kui päikest, nagu Eestimaisele sügisele kohane, kuid korraliku vihmavarustuse olemasolu kuulub setteripidamise eelduste hulka. Seekord oli üheksal setteril õnnestunud oma pererahvast veenda sügispäeval osalemise vajalikkuses: kohal olid Seti ja Mona, Kessu, Carron (alumisel pildil), Pipi, Oltsu ja Mammu, Glory ja Fredy (ülemisel pildil, aga ilma Mammuta). Loomulikult ei puudunud setterite suurimad sõbrad Kaspar ja Ronja.

Sügispäeva peaesinejaks olime kutsunud Ülle Aaslav-Kaasiku, kes tegeleb kelgukoertega ja harrastab rakendisporti ning tutvustab seda kõigile huvilistele. Nii said setteriomanikudki aimu sellest, kuidas veovarustust koos koeraga liikumiseks kasutada ning et seda võib teha mitmel otstarbel, nii jooksuks, kepikõnniks kui jalutuskäiguks. Ülle näitas veoliine ja -vöid ning rakmeid ja soovijad saavad neid tema abil ka endale soetada. Talvel on vahva harrastada suusavedu, aga praegu, kui on veel sulamaa, võib algust teha canicrossiga (see on siis maastikujooks vedava koeraga).

Harivale osale järgnesid sportlikud võistlusmängud. Alustasime pimesikuga, kus omanik pidi aja peale oma koera teiste hulgast ära tundma, kasutades selleks ainult käte abi. Ülesanne osutus arvatust keerulisemaks ja pakkus päris palju pinget ja nalja. Võidukalt väljus katsumusest Johanna, kes tundis kõige kiiremini ära oma pere koerad Seti ja Mona. Järgnes võistkondlik teatejooks püsivus- ja osavusülesannetega, kus läks kahe võistkonna vahel tihedaks rebimiseks. Võitis sport!



Muidugi ei jäänud pidamata piknik, kuhu igaüks midagi maitsvat kaasa oli võtnud. Grillvorstid, salat, mahl, küpsised kulusid marjaks ära, sest värskes õhus läheb ju ikka kõht tühjaks. Koertelgi oli lõbu laialt, sest soovi korral sai karjääris väikse supluse teha ja seejärel liiva sees tagaajamist mängida. Kõik võimalused olid olemas ka kaevamisspordi harrastajatele.

Lõpetuseks veel jalutuskäik rannaäärset rada mööda ja oligi kena sügispäev õhtusse jõudmas. Tore, et oli tulijaid ja tegijad, sest ürituse toimumiseks on hädavajalikud mõlemad. Uute kohtumisteni!

Fotod: Raili Laani

Rohkem pilte näeb klubi Facebooki albumist ja Raili Fotki albumist.

Kommentaare ei ole: