Setterimatk Rõõsal

Tänavused setteriüritused jätkusid 19. juunil Paunküla mägede matkaradadel, kogunemis- ja stardipaigaga Rõõsal Tallinn-Tartu maantee ääres. Pessimistlikumad ilmaennustajad kartsid vihmast ilma, kuid ka seekord jäid peale optimistid ja vihm lükkus õhtutundideks, kui setterirahvas juba koduteele sättis.

Matka- ja loodusehuvilisi kogunes seekord paras salk ja tundub, et klubile hakkab välja kujunema tuumik, kes alati igal üritusel kohal! Ikka ja jälle saab esile tõsta Gordoni setterite omanikke, keda nende neljajalgsed sõbrad agaralt kodust välja üritustele ajavad (ilmselt loevad hoolsalt klubi kodukat ja jälgivad uudiskirja). Musta karva setteritest olid siis sel korral kohal vennakesed Affric ja Carron ning õekene Sunny, samuti nende suur ja tugev sõber Lex, punaseid lontkõrvu esindasid õekesed Pipi ja Sissi koos täditütre Oltsuga, pesamunad Urbani ja Mamm ja meespere poole pealt Ugo. Kokku siis 10 koera ja 13 inimest, sest mõnel inimesel on mitu koera ja mõnel koeral mitu inimest. Keeruline värk.
Rõõsa parklast viis RMK matkarada meid lõkkeplatsini, mille olid vallutanud kaks rolleriga kohale vuranud kalameest. Jätsime nad esialgu rahule ja siirdusime laudteed mööda raba vahele ja järvede poole. Tee viis kord mäkke üles ja kord jälle madalale rabamaastikule, peatusi sai teha kaunite järvekeste ääres ja mõned meist (sealjuures nii kahe- kui neljajalgsetest) käisid ka suplemas. Tõmbasime sõõrmetesse sookailu uimastavat lõhna ja pidasime murakalehti nähes plaani mõne nädala pärast tagasi tulla, et näha, kas marju ka tuleb. Mõnus rada läbitud ja ilus kodumaine loodus nauditud, jõudsime tagasi lõkkeplatsi juurde, kust kalamehed nüüd suuremat koerte pealetungi nähes kiirelt taandusid (tuues ettekäändeks, et kalasaak jäi kehvaks). Nüüd selgus, et ürituse kirjeldusse ei olnud mitte ilmaasjata kirja saanud sõna MÄNGUD, sest just nendega jätkasimegi. Moodustati kaks neljaliikmelist võistkonda, kummaski kaks gordonit ja kaks iirlast koos perenaistega, ning kolmest osavõistlusest koosnenud teatevõistlus võis alata. Esmalt tuli võistluspaaril liikuda puuni, mille küljest pidi koer leidma maiuse ja ära sööma (täitsa hea ülesanne paljude meelest) ning kiiresti tagasi liikuma, et teade üle anda. Teine võistlus oli paras pähkel perenaistele, sest kohtuniku silme all tuli teha iseenda ümber 5 tiiru, toetades laupa vastu puuoksa, mille teine ots oli maas. Kui oli keegi, kellel pärast seda sooritust pea ringi ei käinud, siis võib siia kommentaaridesse end kirja panna! Mõni pidi lausa pikali olles toibuma, et viia ülesanne õnneliku lõpuni (selleks oli koera näituseseisu panek!). Emotsioonid olid laes. Pärast kahte osavõistlust valitses võistkondade vahel tasavägine viigiseis, kuid viimases jõuproovis (kotisjooks koos koeraga, koer siiski väljaspool kotti) jäi peale võistkond Võitjad (milline ettenägelik nimevalik!) koosseisus Pipi, Sissi, Carron ja Sunny, kindlustades endale päeva üldvõidu, ja tubli hõbemedali sai tiim nimega Punane Gordon (Ugo, Mamm, Affric, Lex). Auhindadeks seakõrvad ja närimiskondid kutsadele ning šokolaadid perenaistele.

Piknikulaua katsime RMK matkaonni katusealuse alla, sest vihmapiisad hakkasid sagenema, kuid päris sajuks siiski ei läinud. Sai vorsti grillida ja salatit, võileiba ja juustu maitsta, ei puudunud ka kook. Setterijuttu jätkuks alati kauemakski. Lõpuks pakkisime siiski kodinad kokku ja vantsisime parkla poole tagasi, et autodesse istuda ja linna vurada. Aitäh kõigile, kes kohal olid ja kaasa aitasid, eestvedajad jällegi Aivi ja Margit & Co!