Algajate jahikoerte õppepäev

Maikuu eelviimasel pühapäeval (23.05) kogunes kenake hulk settereid koos omanikega Ardu kanti linnujahiga tutvust tegema. Enamik osalistest olid päris algajad, sekka ka mõni juba veidi kogenum linnukoer ja juba jahikatse sooritanud tegelane. Seekord olid kõige agaramad osalejad Gordonid ja nende omanikud, kokku tervelt 9 koera, lisaks veel viis iirlast ja üks inglane, pesamuna Muri.

Jahimees ja jahikohtunik Mart Mae rääkis kõigepealt põhitõdedest, mille õppimisega tuleks alustada juba enne põllule minekut ning soovitavalt nt 5-kuuse kutsikana. Koera juhtimiseks jahiolukorras oleks kõige parem kasutada vilet, millega koera enda juurde kutsuda. Selge peaks olema suunamine koerajuhist eemale, kas siis paremale või vasakule ette. Koer peab töötama koerajuhi/jahimehe ees iseseisvalt, liikudes sik-sakis mööda põldu ja õhust linnulõhna püüdma. Linnule lähedale jõudnuna peaks linnukoer jääma seisakusse ja ootama jahimehe/koerajuhi ära, kaugemalt distantsilt võiks koer ideaalis tulla omaniku juurde nö raporteerima, et lind leitud, ning siis uuesti tagasi linnu lähedusse seisakusse minema. Setterid kui seisukoerad otsivad maastikult maas liikuvaid linde (nt nurmkana, põldvutt, faasan).


Iga koer sai võimaluse põllul oma võimeid proovile panna, otsides sinna paigutatud linnutiibu ja elusaid faasanitibusid (puurides). Seisakuga sai hakkama mõni üksik, enamik noori koeri tutvus alles esimest korda selle tegevusega ja oli veidi segaduses, et miks peab järsku omaniku juurest eemale minema, kui tavaliselt saab kiita omaniku juurde tuleku eest! Ninad on siiski kõigil head ja linnutiivad ja tibud leiti üles, kuigi tibude lõhn pole nii tugev kui täiskasvanud linnul.

Oma järjekorda oodates või juba põllult tagasi tulnuna sai aega veeta mitmel moel, näiteks porilombis hullates, teisi taga ajades või linavästrikke kimbutades. Tralli jätkus küllaga, kuid oli ka neid, kes harjutasid kuulekust. Koolituse lõpetuseks lasi Mart Mae veel jahipüssist paar pauku, et kontrollida jahikoerte paugutaluvust. Sellega kellelgi suuri probleeme ei olnud. Koeraomanikel jätkus juttu veel grillvorstide ja salati kõrvale, samuti ka koolitajal, kellel on alati mahlakaid naljalugusid tagataskust võtta. Ilmataadiga olid ka suhted korraldatud ja päike säras suurema osa päevast.

Meie tänu ja lugupidamine Varjele, kes settereid taaskord lahkelt enda juures võõrustas ja lillepeenrast läbihüppamisest suurt numbrit ei teinud! Aitäh!